Krematsioonihelmed on surnud inimese tuhast valmistatud helmed, mis meenutavad vääriskive. Need helmed on tavaliselt sinised{1}}rohelised, kuigi neil võib olla ka roosa, lilla või musta varjundit. Tootmistehnika hõlmab tuha sulatamiseks ja kristalliseerimiseks ülikõrgete temperatuuride allutamist; kogu protsess võtab aega umbes 90 minutit. Tavaliselt saadakse ühe indiviidi tuhast umbes neli kuni viis väikest viaali helmeid; aga nooremate inimeste puhul-nende suurema luutiheduse-tõttu võib see saak ulatuda kuni kaheksa viaalini.
Krematsiooniteemandid viitavad teemantidele, mis on loodud kremeeritud isiku tuha muutmisel "sädelevateks kalliskivideks". Selle tootmisprotsessi tuum seisneb süsinikuelementide eraldamises tuhast, mille süsinikusisaldus on tavaliselt umbes 1–4%. Esmane kasutatav meetod on kõrgrõhu ja kõrgtemperatuuri (HPHT) süntees: ekstraheeritud süsinik muundatakse grafiidiks ja asetatakse spetsiaalsesse kõrgrõhu ja kõrge temperatuuriga{6}}seadmesse. Kasutades looduslikku teemanti "seemne" kristallina, simuleerib protsess maa-alust geoloogilist keskkonda teemandikristalli kasvatamiseks; kogu protseduur nõuab kuus kuni kaheksa kuud. Alternatiivse meetodina võib kasutada ka keemilist aurustamise sadestamist (CVD).
Inimtuhas leiduva piiratud süsinikusisalduse tõttu on suuremate teemantide loomiseks sageli vaja lisada laboratoorset{0}}puhast süsinikku; järelikult võib konkreetselt tuhast saadud süsiniku osakaal lõpptootes olla suhteliselt madal,-mõned andmed viitavad sellele, et see moodustab ligikaudu 10%. Saadud töötlemata teemante tuleb seejärel lõigata, vormida ja poleerida, et need vastaksid ehete kvaliteedistandarditele, ning neid saab täiendavalt kohandada selliste protsessidega nagu laserkiri.